Euroscola kevad 2020

Euroscola – kevad 2020 TULEMUSED

Selgusid Euroopa Parlamendi noorteprogrammi Euroscola 2020 I semestri võitjad!

Sellesügisese videokonkursi teemaks oli “Mida teha plastpakendiga?”. Videod laekusid kokku 15 koolilt, mille seast valis Euroopa Parlamendi Eesti büroo välja 11 parimat kooli, mille noored saavad nüüd sõita Euroscola päevale Strasbourgi. Konkursi võitjateks osutusid järgmiste koolide esindajad (tähestikulises järjestuses):

 Avinurme Gümnaasium

 Ehte Humanitaargümnaasium

 Kiviõli 1. Keskkool

 Maardu Gümnaasium

 Nõo Reaalgümnaasium

 Paide Gümnaasium

 Parksepa Keskkool

 Tallinna Õismäe Vene Lütseum

 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

 Tartu Kutsehariduskeskus

 Väike-Maarja Gümnaasium

Valiku tegemisel lähtuti sellest, kuivõrd oli esitatud töö teemale vastav, kas klipp näitas keskkonnasäästlikke (taas)kasutusvõimalusi ning millisel viisil sisaldas video üleskutset vähendada plasttoodete kasutust.

Palju õnne konkursi võitjatele ja suur tänu kõikidele osalejatele! Teie tööd olid suurepärased ning loodame et osalete ka meie järgmistel Euroscola mängudel – järgmine mäng toimub juba 2020. aasta varakevadel! 

Ülevaadet võiduvideotest saab näha Euroopa Parlamendi Eesti büroo Youtube’i kanalil.

Võtame reisi võitnud koolidega peatselt ühendust, et kokku leppida Strasbourgi sõidu täpne aeg ja selgitada reisitingimusi.

Euroscola programm on mõeldud gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16-19 aastat. Euroscola päeva käigus saavad umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast “mängida” läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis. Loe täpsemalt programmi kohta siit.


Euroopa Parlamendi Büroo Eestis
EPtallinn@europarl.europa.eu
+372 630 6965

Haljastuse hooldus Lüganuse vallas.

Lüganuse valla asula piirkondades on tee äärtes tehtud umbrohutõrjet kasutades mürke. Pikalt on näha mürgitatud ala Graniidi bussipeatuse juures nagu näha järgneval pildil.

Graniidi tänav 28. mai 2019

Umbrohutõrjeks on mürki kasutatud ka Maidla küla asula piirkonnas, kus mürgitatud on enam kui 3 meetri kõrguse viida alune ala. Iga lpool kõrval vohab rohi rahulikult edasi. Kas tõesti oli oht, et see muru piirab viida nähtavust?

Maidla 28.05.2019

Kõige arulagedam näide on Kiviõli linnas, kus on peetud vajalikuks mürgitada ca 10 meetri kõrguse laternaposti alune. Mismoodi on võimalik üldse selgitada selle posti ümbruse mürgitamist?

Kiviõli linn 28.05.2019

Tuues kõiki eelpool pildistatuid näiteid aluseks, soovin ma teada:

  1. Kes kasutab asula sisestel aladel haljasalade hoolduseks mürkaineid?
  2. Milliseid mürkaineid kasutatakse ning kui suures koguses. Samuti soovin teada nende kõrvalmõjusid ning kui suurt ohtu kujutab mürgi kasutamine nendele aedadele mis asuvad mürgitatud alade vahetusläheduses?
  3. Kas samasugust tõrjet on plaanis kasutada ka tulevikus ning miks ei kasutata alternatiivseid vahendeid nt niitmist?

Arvestades piirkonna niigi suurt saastatust, ei ole kindlasti ükski inimene, kes vähegi oma tervisest hoolib, huvitatud sellest lahendusest. Seda enam, et antud lahendust kasutatakse asula sisestel aladel kus on palju inimesi liikumas. Mürgitatud ala näeb igal juhul palju koledam välja, kui seal oleks kasvamas hein.

Uljam Teuli